Nr.
39(91) 25.
september 2013
Ü h i s t ö ö
r a p l a m a a
Jätkub 5.
lk Jätkub 3.
lk
Jätkub 2.
lk
Jätkub 6.
lk
Suur propagandamasin on pandud veerema.
Riigi
televisioon krutib päeviti mitmeid kordi mingeid mahaloetavaid kandidaatide kõnesid.
Suurem...
More
Nr.
39(91) 25.
september 2013
Ü h i s t ö ö
r a p l a m a a
Jätkub 5.
lk Jätkub 3.
lk
Jätkub 2.
lk
Jätkub 6.
lk
Suur propagandamasin on pandud veerema.
Riigi
televisioon krutib päeviti mitmeid kordi mingeid mahaloetavaid kandidaatide kõnesid.
Suurem osa neist
pole võimelised avalikkuse ees esinema.
Televisioon,
see on ju avalikkus.
Jura, mis nad paberilt loevad, on igapäevaelus mujal maailmas elureegel.
Meile määritakse seda pähe
kui mingit suursaavutust.
Ühe Anijamehe jutt oli nii naeruväärne, et vallas
polevat raha ja noori ka mitte.
Tööst rääkimata.
Aga asja parendamiseks anname neile tasuta maad,
et ehitada perele kodu.
Kas tegu on lollusega või oleme
meie, valijad, lollid? Kust võtab noor töötu pere raha
maja ehitamiseks? Ja kuhu ta siis vallas tööle läheb, kui
tööd pole?
Aga sellist jura ajavad paljud kandidaadid.
Kõned olid nagu ikka Brežnevi ajal, kus lubati rahvale piimajõed ja pudrumäed.
Aga mind kurvastas mu
Kui palju on räägitud töö vajalikkusest elu edenda
Less
